Õõneskiudmembraanimoodulite tööpõhimõte ja klassifikatsioon

Õõneskiust membraanimoodulid, mis põhinevad rõhu{0}}põhimõttel, kasutavad erinevate komponentide eraldamiseks membraanipooride läbitungimis- ja kinnipidamisomadusi.

Membraani pooride suuruse ja eraldamise täpsuse alusel saab õõneskiudmembraanimooduleid klassifitseerida mikrofiltrimise, ultrafiltratsiooni, nanofiltratsiooni ja pöördosmoosi tüüpidesse, aga ka spetsiaalsetesse moodulitesse, nagu membraani aeratsiooniga biokilereaktorid. Mooduli struktuuri järgi on levinumad tüübid kolonn-tüüpi ja kardina{2}}tüüpi õõneskiudmembraanmoodulid.

Söödavoolutee põhjal saab need jagada siserõhu ja välisrõhu tüüpideks. Sisemise rõhu korral voolab töödeldav vesi membraanikiudude sees, permeaat aga läbi membraani seina väljapoole; välisrõhul voolab töödeldav vesi membraanikiududest väljapoole, permeaat aga siseneb kiutorudesse ja koguneb. Välisrõhutüüpe saab toitevoolu meetodi alusel jaotada aksiaalvooluks, radiaalvooluks ja kiudrullitüübiks.

Töötava filtreerimismeetodi alusel võib need jagada rist-voolufiltrimiseks ja-tupikfiltreerimiseks. Ristvoolufiltreerimisel voolab toitevedelik suurel kiirusel paralleelselt membraani pinnaga ja tekkiv nihkejõud aitab vähendada membraani saastumist.

Õõneskiudmembraanimoodulite peamine liikumapanev jõud on välisrõhk.